<\/p>\n
Ma olen surfanud alates 2005. aastast ja teen seda edasi, kuniks tervis lubab. Ma ei ole kunagi pidanud seda endale pikalt seletama, miks ma seda teen. See on lihtsalt osa minust. Midagi, mis t\u00f5mbab mind alati tagasi vee \u00e4\u00e4rde, \u00fcksk\u00f5ik kui palju sellega tegeleda saan. Midagi, mis ei k\u00fcsi p\u00f5hjendust, vaid lihtsalt on.<\/p>\n
Hiljuti sattus minu k\u00e4tte raamat \u201eTulevargil\u201chttps:\/\/pood.aripaev.ee\/raamatud-tulevargil<\/a>. See j\u00f5udis minuni t\u00e4nu minu elukaaslasele, kes selle raamatukogust laenutas. Ja ma pean ausalt \u00fctlema, et mul on v\u00e4ga hea meel, et see raamat minuni j\u00f5udis, mida ma olin aastaid ostinud ja tundnud, aga mitte p\u00e4riselt m\u00f5istnud.<\/p>\n Voogseisund ei ole minu jaoks uus teema. Ma olen seda kogenud. Korduvalt, palju kordi. Aga ma ei ole sellele kunagi nii teadlikult l\u00e4henenud ja seda m\u00f5istnud. Ma ei ole k\u00fcsinud endalt, millal see tekib, miks see tekib ja kuidas sinna tagasi minna. Ma ei ole m\u00f5elnud, kuidas seal p\u00fcsida v\u00f5i kuidas seda seisundit teadlikult luua ja esile kutsuda.<\/p>\n Aga \u00fchte ma tean kindlalt. Iga kord, kui ma l\u00e4hen surfama ja olen vees, tekib see v\u00f5imalus. V\u00f5imalus minna sinna seisundisse, kus k\u00f5ik muutub. Mitte alati. Mitte igal p\u00e4eval. Aga kui tingimused on \u00f5iged, kui keha ja meel on valmis, siis see juhtub. Ja kui see juhtub, siis ma olen seal ja naudin ekstaasi.<\/p>\n Mis tunne see on. Seda on raske kirjeldada nii, et see p\u00e4riselt kohale j\u00f5uaks. See on tunne, kus sa sulandud \u00fcheks vee, \u00f5hu ja taevaga. Sa ei ole enam eraldatud. Sa ei ole enam vaatleja. Sa oled osa sellest k\u00f5igest. M\u00fcra sinu peas kaob. M\u00f5tted vaibuvad. See pidev sisemine dialoog, mis tavaliselt taustal jookseb, lihtsalt kaob \u00e4ra.<\/p>\n Sa oled t\u00e4ielikult kohal. Mitte korraks, vaid pikemalt. Ja samal ajal ei ole sa passiivne. Vastupidi. Sinu t\u00e4helepanu on teravam kui kunagi varem. Sinu keha reageerib kiiremini. Sinu tunnetus on t\u00e4psem. Surfamine n\u00f5uab seda. Iga laine, iga liigutus, iga tasakaalu muutus n\u00f5uab kohalolu. Ja selles seisundis tuleb see loomulikult.<\/p>\n Raamat r\u00e4\u00e4gib sellest kui voogseisundist. Seisundist, kus inimese aju t\u00f6\u00f6tab optimaalselt. Mitte lihtsalt h\u00e4sti, vaid parimal v\u00f5imalikul viisil. Seal, kus sooritus t\u00f5useb, kus loovus avaneb, kus \u00f5ppimine kiireneb. Seal, kus inimene j\u00f5uab oma tegeliku potentsiaalini l\u00e4hemale. See ongi see, mida ME P\u00c4RISELT SOOVIME.<\/p>\n Autorid toovad n\u00e4iteid sportlastest, s\u00f5duritest, ettev\u00f5tjatest, teadlastest. Inimestest, kes k\u00f5ik \u00fchel v\u00f5i teisel viisil on selle seisundi enda jaoks lahti muukinud. M\u00f5ni l\u00e4bi teadliku praktika, m\u00f5ni l\u00e4bi kogemuste, m\u00f5ni l\u00e4bi juhuse. Aga joon on sama. Nad k\u00f5ik on kogenud, et suurimad l\u00e4bimurded ei tule lihtsalt rohkem pingutamisest, vaid \u00f5igesse seisundisse j\u00f5udmisest. J\u00f5uga ei tee siin midagi kahjuks.<\/p>\n Kui ma sellele tagasi vaatan, siis saan aru, et mina olen selle leidnud l\u00e4bi liikumise ja l\u00e4bi vee. L\u00e4bi surfamise. Mitte teadlikult, vaid kogemuse kaudu. Ja n\u00fc\u00fcd, seda raamatut lugedes, hakkan ma alles aru saama, kui suur v\u00e4\u00e4rtus sellel tegelikult on.<\/p>\n Miks see oluline on. Miks \u00fcldse neid seisundeid otsida. Vastus ei ole keeruline. Sest see muudab k\u00f5ike. Kui sa suudad olla kohal selles, mida sa teed, siis muutub selle tegevuse kvaliteet. Muutub see, kuidas sa seda koged. Ja l\u00f5puks muutub see, kuidas sa elad. Sa muudad oma elu ja mitte natuke, vaid v\u00e4ga palju.<\/p>\n Enam ei ole sa pidevalt minevikus v\u00f5i tulevikus. Sa ei keri l\u00e4bi vanu olukordi ega muretse selle p\u00e4rast, mis v\u00f5ib juhtuda. Sa oled siin, sa oled olevikus. Ja see on koht, kus elu tegelikult toimub.<\/p>\n See ei t\u00e4henda, et probleemid kaovad. Need ei kao. Elu j\u00e4\u00e4b eluks. Tulevad olukorrad, mis vajavad lahendamist, otsused, mis tuleb teha, v\u00e4ljakutsed, mis tuleb vastu v\u00f5tta. Aga midagi muutub sinu sees, ma nimetan seda murdumiseks. Selleks, et muutuks midagi, pead sa v\u00e4hemalt korraks murduma. Ma nimetan seda EGO maha surrumiseks (lahustumiseks). <\/p>\n Ma olen oma elus pidanud l\u00e4bi elama f\u00fc\u00fcsilisi traumasid. Ja nende j\u00e4rel on tulnud ka vaimselt rasked perioodid l\u00e4bi kogeda. Hetked, mis on mind viinud madalasse kohta. Hetked, kus tundub, et edasi ei saa. Ja just sealt on tulnud vajadus midagi muuta. Mitte v\u00e4ljast, vaid seesmiselt muutuda. <\/p>\n Ma olen hakanud looma s\u00fcsteemi. Midagi, mis aitab mul ennast hoida. Midagi, mis aitab mul tagasi tulla. See s\u00fcsteem ei ole veel t\u00e4iuslik, kuid ma liigun \u00f5iges suunas. See ei t\u00f6\u00f6ta alati. Aga see t\u00f6\u00f6tab piisavalt, et n\u00e4ha muutust. Muutused on olnud v\u00e4ga suured. M\u00f5ned n\u00e4iteks, keskendumine ja t\u00f6\u00f6 effektiivsus 300% t\u00f5us. Loominguline avardumine, suhete paranemine, tervise paranemine. <\/p>\n See n\u00f5uab kannatlikkust. See n\u00f5uab j\u00e4rjepidevust. See n\u00f5uab igap\u00e4evast praktikat. Aga kui see r\u00fctm tekib, siis hakkab midagi juhtuma. Elu ei muutu kergemaks selles m\u00f5ttes, et v\u00e4ljakutsed kaoksid. Aga see muutub kergemaks selles m\u00f5ttes, et sa ei kanna enam k\u00f5ike nii raskelt, seda raket kotti pole enam selja.<\/p>\n Kui pinge tekib, siis ma ei l\u00e4he sellega kohe kaasa. Peatsun korraks, anal\u00fc\u00fcsin, siis hingan 3 x sisse ja v\u00e4lja. Ma v\u00f5tan hetke. Ma k\u00fcsin endalt, mis on j\u00e4rgmine samm, kuidas lahendada. Ja kui vastus ei tule kohe, siis ma lasen sellel olla. Ma usaldan, et see vastus tuleb. Ja enamasti tulebki m\u00f5ne p\u00e4eva m\u00f6\u00f6dudes. Ma ei hoia sellest tundest kinni, kogen selle l\u00e4bi ja lasen sellel minna, lahustan. K\u00d5IK L\u00c4INUD.<\/p>\n Raamat r\u00e4\u00e4gib sellest, et tulevik kuulub neile, kes oskavad oma seisundit juhtida. Mitte ainult oma aega v\u00f5i tegevusi, vaid oma sisemist seisundit. See on oskus, mida saab \u00f5ppida. See ei ole ainult v\u00e4heste privileeg. K\u00f5ik on selleks suutelised, see ei ole liiga raske- uskuge mind.<\/p>\n Ma tunnen, et ma olen sellel teel. Mitte kohal, vaid teel. Ja v\u00f5ib-olla see ongi k\u00f5ige olulisem. Mitte see, et j\u00f5uda kuhugi l\u00f5ppu, vaid see, et liikuda. Olla protsessis, see on juba v\u00e4ga nauditav kogemus.<\/p>\n Ja selle k\u00f5ige juures on \u00fcks asi, mis j\u00e4\u00e4b sinuga. V\u00f5imalus teha neid asju, mis panevad silma s\u00e4rama. Minu jaoks on see kindlasti surf ja palju muud. See on koht, kus ma olen seda seisundit k\u00f5ige selgemalt kogenud. See on koht, kuhu ma alati tagasi l\u00e4hen, kui selleks tekib v\u00f5imalus. N\u00fc\u00fcd suudan teha seda ka ilma merele minemata \ud83d\ude09<\/p>\n Aga tegelikult ei ole asi ainult surfamises. Asi on selles, mida see mulle \u00f5petab. Kuidas olla kohal. Kuidas olla \u00fchenduses. Kuidas lasta lahti.<\/p>\n Ja v\u00f5ib-olla l\u00f5puks ongi see k\u00f5ige olulisem. Mitte see, kui h\u00e4sti sa surfad, vaid see, kui h\u00e4sti sa elad.<\/p>\n Mida sina arvad sellest m\u00f5ttest? V\u00f5id julgelt mulle kirjutada ja anda tagasisidet, kui see teema sind k\u00f5netab. Omalt poolt saan sulle jagada oma kogemusi. Kirjuta julgelt info@surfmaster.ee<\/a><\/p>\n Kohtume lainel. <\/p>\n