Algus – miks otsustasin VW T3 osta?
Eellugu
Surfarina on mul juba aastaid olnud unistus omada päris enda vana surfibussi. Juba viis aastat tagasi tegin plaane osta uuem kaubik ja ehitada see otsast lõpuni matkabussiks. Paraku ei õnnestunud kuidagi õiget bussi leida, aega nappis ja mõtted olid mujal.
- aasta kevadel kolisin Hiiumaale, Ranna Surfikülla. Väga tore, aga kus ma siis ööbin? Paope surfiklubi juures seisis juba kümme aastat vana Polaris 1985 haagissuvila, mida suvel kasutati. Nüüd tuli see maapõuest välja kaevata, rehvid täis pumbata ja Ranna Surfikülla transportida. Õnneks läks kõik ladusalt ja peagi veeresimegi rõõmsalt surfiküla poole.
Järgmised kaks suve elasin üksi või koos perega haagissuvilas, mis oli surfiküla metsa äärde pargitud. Kuid unistus oma surfibussist ei kadunud kuhugi. 2023. aasta jaanipäeva eel sain ootamatu pakkumise osta VW T3 1989. aasta buss.
Juhuslikult teadsin seda bussi väga hästi, sest hea surfisõber Jevgeni oli sellega pikki aastaid ringi vuristanud. Millegipärast oli ta oma vanast heast sõbrast loobunud ja buss liikus edasi Rakverre. Müügihetkel oli vana surfibuss üsna väsinud – nii väliselt kui ka tehniliselt. Mootor vajas kapitaalremonti. Eelmine omanik oli siiski palju vaeva näinud: tehtud olid keretööd, veermik oli korrastatud ja bussile oli paigaldatud 1.9 TDI diiselmootor. Salongi ümberehitus oli pooleli jäänud, kuid minu õnneks liikus VW T3 taas surfari kätte tagasi.
Ümberehitus – töö ja väljakutsed
Tuleb tunnistada, et enne tööde algust oli mul kerge hirm – kas ma ikka saan hakkama ja kas kõik õnnestub? Kuid hirm on alati suurem kui reaalsus. Tuleb lihtsalt pihta hakata ja tegevuse käigus lahustuvad kõik kahtlused. Mida rohkem aega ja energiat panustad, seda lõbusamaks ja huvitavamaks projekt muutub.
Buss oli passi järgi 9-kohaline transporter, kuid ostuhetkel oli sellest tehtud 5-kohaline – ees kaks istet ja taga pikk kolmekohaline iste. Minu visioon ja unistus oli ehitada perele matkabuss, kus saab ööbida vähemalt neli inimest ja mis on matkamiseks praktiliselt sisustatud.
2023. aasta sügisel ajasin bussi garaaži, lootes terve talve ehitada ja 2024. kevadel perele valmis matkabussi välja veeretada. Nagu ikka, ei läinud asjad nii, nagu algselt plaanisin – reaalsus oli see, et alustasin ümberehitusega varakevadel.
Esmalt eemaldasin kogu olemasoleva sisu, et nullist alustada. Eesmärk oli ehitada:
Kahekohaline voodi sisse
Väike kööginurk (kraanikausi, külmkapi ja gaasipliidiga)
Panipaigad, sahtlid ja riiulid asjade paigutamiseks
Peamised tehtud tööd:
- Põrand ja seinad said uued pigimatid
- Küljepaneelid uuendatud – kaetud uue materjaliga
- Juhi- ja kõrvalistmed vahetatud – asemele BMW nahkistmed
- Elektri- ja helisüsteemid täielikult uuendatud
- Klaasid toonitud, sest akvaariumis sõitmise tunne mulle ei meeldi
- Tellisin Campkitist erimööbli, et tagumised eraldi istmed saaks muuta voodiks (165 × 203 cm)
- Katusetelgi tellisin Aliexpressist, et lapsed saaksid seal magada
- Voodikatted õmbles tore tädi Kuusalus
Kaks kuud korralikku sebimist, lugematu arv töötunde ja unetuid öid ning vana surfibuss oli suveks valmis! See tunne, kui lõpuks midagi oma kätega valmis saad – jess! Väikesed võidud elus on alati suuremate võitude alguseks.
Tuleb küll tunnistada, et päris valmis ta polnud. Aga buss liikus kenasti ja ööbimiseks olid kohad olemas. Suvi oli käes ja aeg Hiiumaale sõita!
Suvine elu bussis
Nüüdseks olin saanud majale rattad alla. See tähendas ainult üht – Ranna Surfikülla jõudes parkisin end otse rannaniidule. Kui varem pidin elama surfiküla hoovis metsa servas, siis nüüd võisin igal õhtul uue vaatega ööbimiskoha valida.
Olgem ausad, liiga palju ma rannast siiski ei lahkunud. Ainult siis, kui tormituuled ja kehv ilm sundisid varjulisemat kohta otsima, viisin bussi surfiküla hoovile.
Kas oli ka keerulisi hetki? (Tehnilised probleemid, ruumipuudus?)
Ruumipuudust? Mitte kordagi! Kuna Ranna Surfikülas olid olemas nii WC, dušš kui ka köök, ei pidanud ma bussi sees pesema ega süüa tegema. Kasutasin seda peamiselt:
- ööbimiseks
- puhkamiseks
- riiete vahetamiseks
- lugemiseks ja arvutiga töötamiseks
Ainsad asjad, millega tulevikus veel tegeleda:
- Küttesüsteemi paigaldus, et ka külmemate ilmadega mõnus oleks
- Päikesepaneelid katusele, et lisaakule rohkem voolu anda
- Kraanikausi ühendamine ja üks väike lisakapp
- aasta suvele võib nüüd julgelt vastu minna!
Mida õppisin ja kas teeksin seda uuesti?
Kui mõtled vanast bussist campervan ehitada, siis julgustan sind proovima! Unistused on elus selleks, et nende poole liikuda. Ma ei kahetse hetkekski, et selle teekonna ette võtsin.
Aga kas müüksin bussi edasi või reisiksin veel?
Jah, miks mitte üks eurotrip teha!
Olen oma elus jõudnud tõdemuseni, et asjad ise ei tee õnnelikuks, vaid need võimaldavad kogeda toredaid hetki ja emotsioone. Kui vanaproua ehk VW T3 tahab edasi liikuda uue omaniku juurde, siis ma ei hoia teda kinni. Olen lihtsalt õnnelik, et andsin talle uue hingamise.
Kokkuvõte
Kas bussielu andis mulle uue vabadustunde? Jah, kindlasti!
See suvine seiklus muutis nii mind kui ka mu peret. Lapsed nautisid iga hetke. Loodusega harmoonias elamine on kirjeldamatult hea tunne. Seda ei saa sõnadesse panna – seda peab ise kogema.
Kui sul on sarnane unistus, julgustan sind tegutsema! See võib muuta sinu elu.
Autor: Risto Kõrgemägi