“Ma ei tulnud Hiiumaale surfama. Ma tulin otsima midagi, mis mul oli läinud kaduma.”
See lause jääb nii mõnigi kord kajama. Mitte sõna-sõnalt, aga sisult — alati sama. Nad ei tule tehnikat õppima. Nad tulevad midagi tagasi saama.
Midagi, mida igapäevaelu, töö, suhted, laste kasvatamine on vaikselt kulutanud.
Oma tunnet iseendast.
Mida ühiskond naiselt ootab.
On palju ootusi. Ole tubli emme. Ole hea töötaja. Hoolitse kõigi eest. Ole energiline. Näe hea välja. Ära kaeble.
Ja naised täidavad neid ootusi. Sageli hästi, sageli perfektselt. Kuid selle kõige taga on mingi vaikne kurnatus, mida on raske nimetada, sest see ei näe välja nagu probleem. Sa funktsioneerid. Sa oled produktiivne. Aga sa ei ole päris elus.
Miks seikluslik puhkus on erinev.
Spa-puhkus on mõnus. Aga see ei pane sind ennast proovile. See ei nõua, et sa usaldaksid oma keha. Et sa jätaksid maha kõik ootused ja lihtsalt proovid midagi uut.
Surfamine — eriti esimest korda — teeb seda. Sa ei saa olla ‘hea’ alguses. Sa pead lubama endal olla algaja. Sa kukud. Sa naerad enda üle. Ja korraks kaob kogu see surve olla keegi.
See moment — see on see, mida naised Surfmasterist kaasa võtavad.
Sa ei pea tulema koos.
Üks asi, mida kuuleme tihti: ‘Tahaksin tulla, aga ei tea kellega.’ See on vale põhjus mitte tulla.
Sa ei pea tulema koos sõbrannaga või kaaslasega. Sa tuled iseenda pärast. Ja kohtad seal naisi, kes on sama laine peal.
Surfi- ja meditatsiooni retriidil naistele on Hiiumaal ruum selleks — liikumiseks, vaikuse jaoks, ühenduseks ja aususe jaoks iseenda ees.
Surfi ja sisemise tasakaalu retriit naistele. Tule enda jaoks. → https://surfmaster.ee/surfi-meditatsioon-hiiumaa-naised/
Autor: Risto Kõrgemägi