Mida meri, tuul ja elu on mulle õpetanud.

Mida vanemaks ma saan, seda rohkem mõistan, et inimene otsib tegelikult väga lihtsaid asju. Rahu. Kohalolu. Tunnet, et sa oled elus päriselt olemas. Tunnet, et sa ei jookse kogu aeg kuhugi, vaid koged elu hetkes.

Aga paradoksaalsel kombel liigub tänapäeva maailm täpselt vastupidises suunas. Kõik on kiirem. Rohkem infot. Rohkem müra. Rohkem võrdlemist. Rohkem survet olla midagi või keegi. Ja selle kõige keskel kaob inimesel sageli kontakt iseendaga ära.

Mina olen selle kontakti leidnud läbi looduse, mere ja surfamise.

Mitte kohe. Mitte teadlikult. Aga aasta-aastalt aina rohkem.

Hiljuti lugesin Don Miguel Ruizi raamatut „Neli kokkulepet“  VAATA SIIT See on lihtne raamat, aga väga sügav. Ja mida rohkem ma seda lugesin, seda rohkem sain aru, et tegelikult olen ma paljusid neid mõtteid kogenud juba aastaid läbi surfamise ja elu enda. Ma lihtsalt ei olnud neid niimoodi sõnastanud.

Surf õpetab inimesele väga kiiresti ühe asja selgeks – sa ei kontrolli kõike.

Sa võid planeerida, valmistuda ja mõelda, aga lõpuks otsustab loodus. Tuul, meri ja ilm ei küsi sinu plaanidest midagi. Ja mingis mõttes on see tohutult vabastav. Kui inimene lõpetab kõige kontrollimise, hakkab ta lõpuks päriselt kohal olema.

Ruizi esimene kokkulepe ütleb: ole oma sõnades laitmatu.

Mida rohkem ma elu jälgin, seda rohkem näen, kui palju inimesed ennast oma mõtetega lõhuvad. Kui palju on sisemist kriitikat, võrdlemist, hirmu ja negatiivset enesejuttu. Inimene võib väljast tunduda tugev, aga tema sees käib pidev sõda iseendaga.

Surf õpetab siin midagi väga huvitavat. Kui sa oled vees, ei ole sul aega ennast lõhkuda. Sa ei saa korraga olla hetkes ja samal ajal pidada peas lõputut sisemist vaidlust. Kui laine tuleb või lohe liigub, pead sa olema kohal. Ja mida rohkem kohal sa oled, seda vaiksemaks muutub müra sinu peas.

Ma olen seda ise kogenud sadu ja sadu kordi.

On hetki, kus sa liigud vee peal ja järsku kõik kaob ära. Ei ole enam eilset ega homset. Ei ole probleeme. Ei ole rolle. Ei ole seda tunnet, et pead kellelegi midagi tõestama. On ainult hetk. Sina, loodus ja täielik kohalolu.

See on üks põhjuseid, miks ma usun, et surf ei ole lihtsalt sport. See on tööriist inimese sisemise seisundi muutmiseks.

Ruizi teine kokkulepe ütleb: ära võta midagi isiklikult.

See on tänapäeva maailmas eriti oluline. Inimesed solvuvad kiiresti. Võtavad teiste arvamusi liiga tõsiselt. Elavad pidevalt selles, mida keegi neist mõtleb. Ja selle tõttu tehakse väga vähe päriselt julgeid otsuseid.

Ma olen oma elus pidanud õppima sama asja. Kui sa ehitad midagi oma moodi, siis alati leidub inimesi, kes ei mõista. Mõni arvab, et sa unistad liiga suurelt. Mõni ütleb, et see ei tööta. Mõni vaatab kõrvalt skeptiliselt.

Aga meri õpetab hästi kiiresti, et lõpuks ei loe kõrvaline müra. Loeb see, kuidas sina ennast tunned. Loeb see, kas sa liigud kooskõlas iseendaga.

Surfmaster ei sündinud lihtsalt soovist õpetada surfamist. See sündis soovist luua keskkond, kus inimesed tunnevad ennast päriselt hästi. Kus lapsed saavad olla loovad ja julged. Kus täiskasvanud saavad korraks peatuda ja hingata. Kus inimesed tunnevad jälle ühendust looduse, teiste inimeste ja iseendaga.

Ja mida rohkem aastaid möödub, seda rohkem saan aru, et inimesed ei otsi tegelikult ainult tegevust. Nad otsivad tunnet.

Tunnet, et nad on kohal.

Tunnet, et nad elavad päriselt.

Ruizi kolmas kokkulepe ütleb: ära tee oletusi.

See on midagi, mida ma näen iga päev. Inimesed kardavad proovida, sest nad eeldavad juba ette, et nad ei saa hakkama. “Ma olen liiga vana.” “Ma ei ole piisavalt sportlik.” “Ma ei julge.”

Aga väga sageli kaob see hirm ära kohe, kui inimene teeb esimese sammu.

Ma olen näinud sadu lapsi ja täiskasvanuid, kes alguses kardavad vett, kardavad kukkuda või kardavad ebaõnnestuda. Ja siis ühel hetkel nad proovivad. Ja midagi muutub nende sees.

See hetk, kui inimene ütleb:
“Ma sain hakkama.”

See on palju suurem asi kui lihtsalt üks lainel sõit.

See muudab inimese usku iseendasse.

Ja võib-olla just sellepärast ma seda kõike teengi. Mitte ainult surfamise pärast, vaid nende hetkede pärast. Hetkede pärast, kus inimene ületab iseenda sees mingi nähtamatu piiri.

Ruizi neljas kokkulepe ütleb: anna alati oma parim.

See mõte on mulle väga lähedane. Mitte perfektsus. Mitte pidev tõestamine. Vaid aus kohalolu selles, mida sa teed.

On päevi, kus tuult ei ole. On päevi, kus energia ei ole sama. On päevi, kus asjad ei lähe plaani järgi. Aga kui inimene annab selles hetkes oma parima, siis sellest piisab.

Surfamine õpetab väga hästi alandlikkust. Loodus ei allu sulle. Ja see on hea. See sunnib sind kohanema, tunnetama ja olema paindlik.

Mingis mõttes on kogu elu nagu surfamine.

Sa ei saa kontrollida laineid.
Aga sa saad õppida lainel liikumist.

Mida rohkem ma inimesi jälgin, seda rohkem näen, et suurim väsimus ei tule tegelikult tööst. See tuleb sisemisest pingest. Pidevast kontrollimisest. Võitlemisest. Võrdlemisest. Tuleviku pärast muretsemisest. Minevikus kinni olemisest.

Ja siis inimene unustab ära, mis tunne on lihtsalt olla.

Ranna Surfikülas näeme me igal suvel midagi ilusat. Alguses tulevad inimesed kohale kiirustades, oma pingete ja mõtetega. Aga mõne päeva pärast hakkab midagi muutuma. Tempo aeglustub. Näod lähevad rõõmsamaks ja vabamaks. Tekib rohkem rõõmu. Rohkem kohalolu.

Lapsed unustavad telefonid ära (see on tõdede).  Täiskasvanud istuvad õhtul mere ääres ja lihtsalt vaatavad vaikuses vett. Mitte sellepärast, et keegi käskis. Vaid sellepärast, et keha ja meel hakkavad lõpuks rahunema.

Ja võib-olla see ongi kõige olulisem asi, mida meri õpetab.

Sa ei pea kogu aeg kuhugi jõudma.

Vahel piisab sellest, kui sa oled päriselt kohal.

Kui sa hingad.
Tunned tuult.
Liigud.
Koged.

Ja saad aru, et elu ei ole ainult eesmärkide saavutamine.

Elu on ka oskus märgata hetki nende tekkimise ajal.

Ma usun, et tänapäeva inimene vajab rohkem päris kogemusi. Rohkem loodust. Rohkem vaikust. Rohkem kohalolu. Mitte selleks, et maailmast põgeneda, vaid selleks, et iseendale lähemale tulla.

Ja võib-olla sellepärast inimesed lõpuks mere äärde tagasi tulevadki.

Sest seal meenub neile midagi, mida nad on vahepeal unustanud.

Kuidas päriselt elada.

Kohtume lainel 
Risto Kõrgemägi / Surfmaster

Surf, aju ja oskus uuesti voolama õppida.

On üks mõte, mis on mind viimastel aastatel saatnud – nii elus kui vees, nii vaiksetel hetkedel kui ka tugeva tuule ja lainete keskel: me muutume selleks, millest me keeldume lahti laskmast. See ei ole lihtsalt ilus lause või inspireeriv mõte, vaid midagi, mida olen pidanud päriselt läbi elama, tunnetama ja samm-sammult enda sees lahti harutama.

Mul oli kunagi tunne, et kogun arme – mitte ainult kehal, vaid ka peas. Nagu hoiaks alles kõiki neid hetki, kus midagi läks valesti. Iga kukkumine, iga ebaõnnestumine, iga olukord, kus ma tundsin, et kaotasin kontrolli. Mitte selleks, et nendesse kinni jääda, vaid justkui selleks, et tõestada endale, et see kõik oli päriselt. Et see ei olnud kujutlus, et see oli kogemus, millest tuli õppida.

Ja ausalt – sellel oli oma põhjus. Kui sa oled kogenud valu, siis aju tahab seda mäletada. Ta tahab sind kaitsta. Ta tahab, et sa ei satuks enam samasse olukorda. Aga mingi hetk sain aru, et tekib kummaline paradoks. Kui hoiad valust kinni, siis see justkui õigustab sinu lugu. See annab tähenduse, selgituse, isegi identiteedi. Aga ühel hetkel muutub valu ise sinu looks. Ja siis ei ole see enam asi, millest õppida – see on asi, mille sees sa elad.

Ja siis sa ei liigu enam edasi.

See arusaam ei tulnud korraga. See tuli läbi kogemuse, läbi vaiksete hetkede, läbi ausate vestluste iseendaga. Ja seda mõtet aitas mul sügavamalt mõista Faith G. Harperi raamat “Aju lahtisõlmimine”, kus ta räägib väga lihtsas, aga samas tabavas keeles sellest, kuidas meie aju tegelikult toimib. Ta ütleb, et aju ei hoia kinni valust selleks, et meid karistada, vaid selleks, et meid kaitsta. See on oluline vahe.

Kui oled kogenud midagi rasket – olgu see füüsiline trauma, emotsionaalne pinge või lihtsalt olukord, kus tundsid, et kaotasid kontrolli – siis aju salvestab selle kogemuse mustrina. Järgmine kord, kui sarnane olukord tekib, aktiveerub see muster automaatselt. Probleem on aga selles, et aju ei tee vahet päris ohul ja vanal mälestusel. Ta reageerib samamoodi.

Ja just siin tulebki mängu surf.

Surf on minu jaoks olnud rohkem kui sport. See on olnud peegel. Iga kord, kui lähen vette, võtan kaasa mitte ainult oma keha, vaid ka oma mõtted, oma tunded ja oma varasemad kogemused. Kui oled kunagi saanud korralikult lainega vastu pead, kaotanud kontrolli või tundnud hirmu vee all, siis järgmine kord, kui sa sinna tagasi lähed, ei ole sa enam sama inimene. Sinu keha võib olla valmis, aga pea hoiab tagasi- sa oled saanud trauma 🙁

Sa hakkad mõtlema. Sa hakkad kahtlema. Sa hakkad ennast kaitsma.

Ja just siis, kui sa hakkad liiga palju mõtlema, kaob voolavus. Kaob see tunne, mille pärast me üldse vette läheme. Liikumine muutub jäigaks, reaktsioonid aeglaseks ja kukkumine on peaaegu paratamatu. Mitte sellepärast, et sa ei oska, vaid sellepärast, et sa hoiad kinni millestki, mis on juba ammu möödas. Astu vastu oma hirmudele ja tegele sellega, see aitab hirmusid lahustada ja loob uusi meeldivaid ühendusi sinu ajus- nimetame seda nii.

Siin ma sain aru, et valu on tõesti õpetaja. Aga ta ei ole mõeldud elama sinu sees. Ta tuleb, annab sulle õppetunni ja liigub edasi. Küsimus on selles, kas sina liigud temaga kaasa või jääd teda kinni hoidma.

Sa võid tunnistada, et oli raske. Sa võid ausalt öelda, et see tegi haiget. Sa võid võtta selle kogemuse ja õppida sellest. Aga sa ei pea sellest oma identiteeti ehitama. Sa ei pea olema see inimene, kes defineerib ennast läbi oma valu- unusta ära, lõpeta see lollus nüüd ja kohe. 

Mina olen seda teekonda läbi käinud nii füüsilisel kui vaimsel tasandil. Füüsiline trauma on midagi, millega olen oma elus päris palju kokku puutunud. Ma tean, mida tähendab taastumine, valu, järjepidevus ja uuesti alustamine. Aga see, mis toimub peas, on midagi palju sügavamat ja salakavalamat. See võib jääda kinni palju kauemaks.

On olnud hetki, kus tundsin, et olen justkui kinni jäänud. Mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja tegin seda pikka aega. Nagu oleks mingi nähtamatu pidur peal. Ühe jalaga annad gaasi, aga teine jalg surub tugevalt pidurile, kujutate ette seda tunnet? Ja alles siis, kui hakkasin teadlikult tegelema oma mõtete, oma reaktsioonide, emotsioonidega ja oma närvisüsteemiga, hakkasid asjad muutuma.

See ei tulnud läbi ühe suure muutuse, vaid läbi väikeste sammude. Läbi teadliku hingamise, liikumise, looduses olemise, meditatsiooni. Läbi selle, et õppisin märkama, mis minu sees toimub, mitte automaatselt reageerima. Läbi selle, et lubasin endal uuesti proovida, isegi kui peas oli hirm ja ebakindlus.

Surfis tähendab see väga selgelt ühte asja – sa pead minema tagasi vette, alistuma ja usaldama iseennast. SEE ONGI VÕTI.

Sa ei saa õppida laineid sõitma kaldal passides. Sa ei saa lahti lasta hirmust, kui sa väldid olukorda, mis selle hirmu tekitas. Aga sa saad minna tagasi teistsuguse teadlikkusega. Sa saad minna tagasi, teades, et see, mida sa tunned, on normaalne. Ja sa saad valida, kas sa usaldad oma keha ja oma kogemust või oma hirmu.

Kui ma olen vees ja tunnen, et pea genereerib jälle mingit jama, siis toon ennast tagasi lihtsate asjade juurde. Hingan. Tunnetan vett enda ümber. Keskendun liikumisele, mitte tulemusele. Ja iga kord, kui ma lasen natuke rohkem lahti, tuleb tagasi see, mida me kõik tegelikult otsime – vool.

See sama kehtib elus laiemalt.

Võib-olla on nii, et asjad, millest me ei suuda lahti lasta, on meist juba ammu lahti lasknud. Need olukorrad, need inimesed, need hetked – need on läbi. Aga meie hoiame neid veel alles. Me oleme lihtsalt viimased, kes sellest aru saavad.

Ja võib-olla ei olegi küsimus selles, kuidas kõike lahti lasta korraga. Võib-olla piisab sellest, kui iga päev lased natuke lahti. Ühest mõttest. Ühest hirmust. Ühest loost, mida oled endale korduvalt rääkinud.

Surf õpetab seda väga ausalt. Ta ei valeta. Ta ei lase sul peitu pugega ja ingnoreerida. Ta näitab sulle täpselt, kus sa hoiad kinni ja kuidas sa usaldad ennast. Ja iga laine on uus võimalus, uus katse liikuda edasi.

Kui see mõte sind kõnetab, siis tea – sa ei ole ainus. Me kõik kanname midagi kaasas. Aga see ei tähenda, et peame seda igavesti hoidma.

Lahti laskmine ei tähenda unustamist.
See tähendab edasi liikumist.

Ja vahel algab see lihtsalt sellest, et astud uuesti vette.

Raamat, mis aitas mul seda sügavamalt mõista, on
“Unfuck Your Brain” – Faith G. Harper
(ee k: “Aju lahtisõlmimine”)

https://www.amazon.com/dp/1621063046
https://rahvaraamat.ee/p/aju-lahtisõlmimine/ (eestikeelne versioon)

Autor: Risto Kõrgemägi

Eestis räägitakse palju sellest, et lapsed ja noored peaksid rohkem liikuma, vähem ekraanides olema ja rohkem päris eluga kokku puutuma. See mõte kõlab lihtsana, aga praktikas ei ole see enam sugugi lihtne. Tänapäeva laps kasvab keskkonnas, kus kiire dopamiin, mängud, sotsiaalmeedia ja mugavus on alati ühe puudutuse kaugusel. Samal ajal nõuab sportimine pingutust, kannatlikkust ja vahel ka ebamugavust. Just siin tekibki suur küsimus: kuidas tuua noored tagasi liikumise juurde nii, et see ei tunduks neile kohustusena, vaid päriselt põneva maailmana?

Surfispordil on Eestis selleks väga suur potentsiaal. Surf ei ole lihtsalt trenn. See on loodus, meri, tuul, seiklus, seltskond ja tunne, et sa õpid midagi päriselt erilist. See on ala, kus laps ei treeni ainult keha, vaid ka tähelepanu, julgus, otsustusvõime ja enesekindlus saavad iga korraga tugevamaks. Maailma Terviseorganisatsiooni juhised soovitavad lastel ja noortel liikuda keskmiselt vähemalt 60 minutit päevas mõõduka kuni tugeva intensiivsusega ning vähendada istuvat aega, eriti meelelahutuslikku ekraaniaega. Surfilaagrid, veetreeningud ja looduses toimuvad aktiivsed tegevused annavad sellele soovitusele väga praktilise ja elamusliku vormi.

 

Kõige suurem kitsaskoht ei ole tegelikult see, et noortel puuduks huvi. Huvi tekib väga kiiresti, kui nad saavad mere äärde, näevad lohet taevas, SUP-lauda vee peal või tiiba tuules liikumas. Probleem on pigem selles, et esimene samm tundub liiga suur. Vanem mõtleb ohutusele, hinnale, logistikale ja sellele, kas laps saab hakkama. Noor mõtleb, kas ta on piisavalt julge, kas ta kukub, kas teised naeravad ja kas see on üldse tema jaoks. Surfmasteri roll ongi see esimene samm väiksemaks teha. Mitte rääkida ainult sellest, kui äge surf on, vaid luua selline keskkond, kus laps saab turvaliselt proovida, eksida, õppida ja lõpuks kogeda seda tunnet: “ma sain hakkama”.

Teadus toetab väga selgelt mõtet, et laps jääb spordi juurde siis, kui keskkond toetab tema autonoomiat, oskuste kasvu ja kuuluvustunnet. Enesemääratlusteooria järgi püsib sisemine motivatsioon tugevamalt siis, kui laps tunneb, et tal on valikuvabadus, ta areneb ja ta kuulub gruppi. See tähendab, et noort ei saa pikalt hoida ainult käsu, surve või tulemuse kaudu. Teda hoiab tunne, et ta tahab ise tagasi tulla. Ta tahab tagasi tulla, sest seal on sõbrad, sest ta tunneb arengut, sest treener märkab teda ja sest tegevus ise on põnev.

Siin on Surfmasteri lähenemise tuum väga oluline. Me ei peaks noortele müüma ainult surfikursust või laagrit. Me peaksime looma tee. Esimene samm võib olla lihtne veepäev, rannamäng, SUP-matk või õppelohe lennutamine. Järgmine samm võib olla surfilaager. Siis noorte lohesurfilaager. Seejärel regulaarne treening, Reedin Baltics noorte programm https://reedinbaltics.com/team-riders/ või osalemine väikestes väljakutsetes ja laagrites. Kui noor näeb, et tal on rada ees, muutub surf tema jaoks mitte ühekordseks kogemuseks, vaid identiteediks. Ta ei ütle enam “ma käisin laagris”, vaid hakkab ütlema “ma surfan”.

Üks tähtis kitsaskoht Eestis on hooajalisus. Meil ei ole aastaringselt sooja vett, lühike suvi paneb ajaraami peale ja ilm ei allu kalendrile. Aga see ei tähenda, et areng peab katkema. Surfispordis saab väga palju teha ka ilma ideaalse tuuleta. Tasakaal, koordinatsioon, üldfüüsiline ettevalmistus, ujumisoskus, veeohutus, lohe käsitsemine maal, skimboard, SUP, wakeboard, foil ja surfiteooria toetavad kõik noore arengut. See on eriti oluline, sest laps vajab eduelamust ka siis, kui ilm ei luba “päris lohesurfi” teha. Kui programm on ehitatud ainult ühe ideaalse ilma peale, on pettumus kiire tulema. Kui programm on ehitatud arengu peale, saab iga päev olla väärtuslik.

Teine kitsaskoht on turvalisus. Surf on seikluslik ala ja selles peitubki osa tema võlust, aga noortega töötades peab turvalisus olema läbiv süsteem, mitte lihtsalt lubadus kodulehel. See tähendab õiget varustust, väikseid gruppe, selget ohutusõpet, juhendajate kogemust, ilmaolude hindamist, veeohutust, päästeveste, kiivreid ning lapse tasemele sobivaid harjutusi. Tegevussportide puhul on teaduskirjanduses rõhutatud, et noored, lapsevanemad ja treenerid peaksid olema teadlikud riskidest ning oskama neid juhtida, mitte neid eitama. Hästi juhitud risk ei võta seikluselt väärtust ära, vaid teeb selle lapse jaoks turvaliselt arendavaks.

Kolmas kitsaskoht on ligipääsetavus. Surf võib tunduda kallis ala. Varustus, transport, majutus, koolitus ja laagrid ei ole odavad. Kui tahame noori laiemalt surfispordi juurde tuua, peab olema erinevaid sisenemistasemeid. Tasuta kogukonnapäevad, kohalike noorte proovipäevad, lühikesed 1–2 tunni tutvustused, soodustused Hiiumaa noortele, stipendiumikohad, koostöö koolide ja omavalitsustega ning varustuse kasutamise võimalus vähendavad barjääri. Kõik ei pea kohe ostma kalipsot, lohet või lauda. Alguses peab laps saama lihtsalt kogeda, kas meri ja tuul teda kõnetavad.

Neljas kitsaskoht on lapsevanema usaldus. Vanem ei pea ise surfist aru saama, aga ta peab aru saama, et laps on hoitud. See tähendab, et Surfmaster peab väga selgelt kommunikeerima, kuidas noortega töötatakse. Kes on juhendajad, milline on kogemus, kuidas turvalisus on tagatud, mida laps õpib, milline on päevakava, mida tehakse halva ilmaga ja kuidas tagasisidet antakse. Vanem ei osta ainult laagrit. Ta ostab kindlustunnet, et tema laps saab turvalise, arendava ja rõõmsa kogemuse.

Viiendaks on oluline mõista, et noor ei jää ala juurde ainult sellepärast, et see on kasulik. Kasulikkus on täiskasvanu argument. Noore jaoks peab see olema äge. See peab andma staatust, kuuluvust, sõpru ja loo, mida jagada. Tegevusspordid ehk lifestyle sports on paljude noorte jaoks atraktiivsed just seetõttu, et need on vähem formaalsed, rohkem identiteedi ja eneseväljendusega seotud ning võivad kõnetada ka neid noori, kes klassikalistes spordisüsteemides ennast ei leia. See on surfispordi suur võimalus.

Surfmaster saab siin olla mitte ainult koolitaja, vaid kogukonna looja. Noorel peab olema tunne, et ta kuulub kuhugi. Et on teised temasugused. Et on vanemad sõitjad, keda vaadata. Et on treener, kes annab nõu. Et on koht, kuhu tagasi tulla. Kui laagri lõpus lõpeb kontakt, kaob ka suur osa potentsiaalist. Kui laagri lõpus algab järgmine samm, jääb noor süsteemi sisse. Selleks võiks olla järeltegevus: ühine WhatsApp või Discord grupp, hooaja lõpu kogunemine, sügisesed kuiva maa treeningud, talvised füüsilise ettevalmistuse tunnid, kevadine “tagasi vette” päev ja võimalus liikuda edasi Reedin Baltics noorte programmi.

Kui noor on juba “nakatunud” surfispordiga, tuleb teda hoida targalt. Esimene oht on liiga kiire surve tulemusele. Kui noor tunneb liiga vara, et ta peab tõestama, võistlema või olema kohe väga hea, võib rõõm kaduda. Teine oht on liiga vähene struktuur. Kui lapsel on ainult vaba kulgemine, aga arengut ei juhita, võib huvi hajuda. Edukas mudel on nende kahe vahel. Piisavalt vabadust, et surf jääks mänguliseks. Piisavalt süsteemi, et areng oleks nähtav.

Noore arengut toetab hästi astmeline mudel. Alguses on fookus ohutusel ja rõõmul. Siis tuleb lohe tunnetus, kehaasend, tasakaal, veeohutus ja enesekindlus. Edasi tulevad esimesed sõidud, iseseisvuse kasv, varustuse mõistmine ja ilmatingimuste hindamine. Hiljem võib lisanduda eesmärgipärane treening, videTagasiside, sõidupäevik, võistlused või tiimiprogramm. Kõige tähtsam on, et laps näeks oma arengut ja tunneks, et ta liigub edasi.

Siin tuleb mängu ka füüsiline kirjaoskus ehk physical literacy. See tähendab, et lapsel kujuneb oskus, enesekindlus ja motivatsioon olla aktiivne erinevates keskkondades. Surf toetab seda erakordselt hästi, sest laps õpib tasakaalu, koordinatsiooni, jõudu, vastupidavust, ruumitaju, reaktsiooni, ilma lugemist ja keha kontrolli. Füüsiline kirjaoskus ei ole ainult sporditehnika. See on baas, mis aitab inimesel terve elu liikuda.

Veel üks väga oluline aspekt on loodus. Lapsed ei vaja ainult trenni. Nad vajavad looduskeskkonda. Uuringud näitavad, et looduspõhised tegevused ja looduses viibimine võivad toetada vaimset heaolu, vähendada ärevust ja parandada meeleolu. Kui laps õpib surfama merel, mitte spordisaalis, saab ta korraga liikumise, looduse ja seikluse koosmõju. See on midagi, mida ekraan ei suuda asendada.

Surfmasteri eelis on see, et Ranna Surfiküla ei ole ainult treeningpaik. See on keskkond. Hiiumaa, meri, rannad, loodus, saun, laagrivibe, juhendajad, teised noored ja päris elu tunnetus loovad terviku. Just see tervik võib olla Eesti noorte surfispordi arendamise võti. Kui noor tuleb kohale ja tunneb, et see on tema koht, siis on pool tööd tehtud. Tehnika tuleb hiljem. Kuuluvus ja tunne peavad tulema esimesena.

Edu elemendid, mida Surfmaster võiks süsteemselt rakendada, on minu arvates järgmised. Esiteks tuleb luua lihtne sisenemine, kus laps saab proovida ilma suure kohustuse ja kuluta. Teiseks peab olema turvaline ja professionaalne õpetamissüsteem. Kolmandaks peab olema kogukond, mis hoiab noort ka pärast laagrit. Neljandaks peab olema arengutee, kus noor näeb järgmisi samme. Viiendaks tuleb kaasata eeskujusid, näiteks noorsportlasi ja Reedin Baltics tiimi sõitjaid, kes näitavad, et ka Eesti noor võib selles maailmas edasi jõuda. Kuuendaks tuleb hoida rõõmu. Kui rõõm kaob, kaob ka laps.

Ohud on samuti selged. Liiga suur grupp ja liiga vähe juhendaja tähelepanu. Liiga tehniline õpetus ilma mängulisuseta. Liiga kiire liikumine keerulisemate harjutusteni. Ilmaolude alahindamine. Vanemate ebapiisav informeerimine. Noore võrdlemine teistega. Varustuse liiga varajane ostusurve. Need kõik võivad võtta ära usalduse ja rõõmu. Kui aga noor tunneb, et teda nähakse, juhendatakse ja toetatakse, on surfispordil tema elus väga suur võimalus.

Lõpuks ei ole küsimus ainult selles, kuidas kasvatada järgmisi lohesurfareid, tiivasurfareid või aerusurfareid. Küsimus on selles, kuidas kasvatada noori, kes oskavad olla looduses, tulla toime ebamugavusega, teha koostööd, usaldada oma keha, hinnata riski ja kogeda päris rõõmu pingutusest. Surf on selleks väga hea tööriist.

Kui me tahame Eestis lapsi ja noori rohkem surfispordi juurde tuua, peame mõtlema suuremalt kui koolitus. Me peame looma kultuuri. Kultuuri, kus meri ei ole ainult suvine taust, vaid arengukeskkond. Kultuuri, kus laps ei pea olema kohe tugev, julge või osav, vaid ta saab selleks kasvada. Kultuuri, kus treener ei ole ainult tehnika õpetaja, vaid suunaja, kes aitab noorel avastada, kui palju ta päriselt suudab.

Surfmaster saab siin olla sillaks. Sillaks ekraanide ja päris elu vahel. Sillaks hirmu ja julguse vahel. Sillaks esimese proovimise ja elukestva kire vahel.

Ja võib-olla algabki kõik ühest väga lihtsast hetkest.

Laps seisab rannas, hoiab esimest korda lohe pulti või SUP-aeru käes, tuul liigub üle vee ja ta ei tea veel täpselt, mis edasi saab.

Aga ta proovib.

Ja sellest võib piisata, et midagi temas avaneks.

Laste ja noorte surfilaagrite info. 2026 aastast ka noorte lohesurfilaagrid Hiiumaal

https://surfmaster.ee/surfilaager/

Kohtume lainel.

Autor: Risto Kõrgemägi

Ei tea, millist kalipsot valida? Vaata lihtsat juhendit, temperatuuritabelit ja soovitusi lohesurfi ja tiivasurfi jaoks.

 Miks kalipso üldse oluline on?

Kalipso ei ole lihtsalt “märg ülikond”.

👉 see hoiab sind soojas
👉 kaitseb tuule ja vee eest
👉 annab kindlustunde vees

Eriti Eestis, kus vee temperatuur võib ka suvel olla jahe, on õige kalipso üks olulisemaid asju, mis määrab, kas kogemus on mõnus või ebamugav.

Kalipso valimine temperatuuri järgi

Kõige olulisem küsimus: mis temperatuuril sa surfad?

Temperatuuritabel

👉 Eestis :

• suvi: enamasti 3/2 mm või 4/3 mm
• kevad/sügis: 4/3 mm – 5/4 mm

Lohesurf vs tiivasurf – kas on vahet?

 

👉 Lohesurf:

• rohkem tuult → keha jahtub kiiremini
• vaja veidi paksemat kalipsot

👉 Tiivasurf:

• rohkem liikumist → keha soojeneb
• võib valida veidi õhema

💡 lihtne reegel:
👉 kui kahtled, vali pigem natuke soojem

3 kõige olulisemat asja kalipso valimisel

1. Õige paksus

→ sõltub temperatuurist

2. Istuvus

👉 kalipso peab olema:

• tihedalt ümber keha
• ilma “õhutaskuteta”

3. Liikuvus

👉 liiga paks = raske liikuda
👉 liiga õhuke = külm

Tasakaal on võtmesõna.

Kust osta kvaliteetne kalipso?

👉 Meie koostööpartner:
https://shop.kalipso.ee/en/46-wetsuits

Seal leiad:

• kvaliteetsed O’Neill kalipsod
• valiku algajale ja edasijõudnule
• erinevad paksused ja mudelid

💡 O’Neill on üks maailma tuntumaid surfibrände – usaldusväärne valik Eesti tingimustes

Levinud vead kalipso valimisel

❌ ostetakse liiga suur
❌ valitakse liiga õhuke
❌ ei arvestata tuulega
❌ ostetakse enne, kui on proovitud

👉 Parim soovitus:
proovi enne vees või küsi nõu instruktorilt

Parim viis aru saada – tule vette

 

Kõige parem viis aru saada, milline kalipso sulle sobib, on reaalselt proovida.

👉 Lohesurfi koolitus:
https://surfmaster.ee/surfikoolitus/

👉 Tiivasurfi ja varustus (Reedin Baltics):
https://reedinbaltics.com/

Koolitusel saad:

• proovida erinevaid varustusi
• aru, mis sobib sinu kehale
• kogeda, mis tundub õige

Kokkuvõte

Kalipso valimine ei pea olema keeruline.

👉 mõtle temperatuurile
👉 vali õige paksus
👉 veendu, et istub hästi

Ja kõige olulisem:

👉 vali selline, milles sul on mõnus olla

Sest kui sul on soe ja mugav,
on kogu kogemus 10x parem.

👉 Tule proovi lohesurfi või tiivasurfi Hiiumaal
https://surfmaster.ee/surfikoolitus/

Kohtume lainel 
Surfmaster

Autor: Risto Kõrgemägi

5 levinud viga, mida lohesurfi algajad teevad (ja kuidas neid vältida).

Alustad lohesurfiga? Väldi neid 5 levinud viga, mida algajad teevad. Õpi targemalt ja turvalisemalt Surfmasteri koolitusega Hiiumaal.

Lohesurf – lihtsam, kui tundub (kui tead, mida teha)

 

Lohesurf on üks ägedamaid viise, kuidas suvel aega veeta. Aga nagu iga uue oskusega, on ka siin oma õppimiskõver.

Paljud algajad teevad samu vigu – mitte sellepärast, et nad ei oleks võimekad, vaid sellepärast, et nad ei tea veel, mida jälgida.

Hea uudis on see, et neid vigu on võimalik vältida.

👉 Ja just see teeb õppimise kiiremaks, turvalisemaks ja palju nauditavamaks.

👉 Alusta õigesti siit:
https://surfmaster.ee/surfikoolitus/

1. Alustatakse ilma koolituseta

Kõige suurem viga.

Paljud arvavad, et YouTube + sõbra nõuanded on piisavad. Tegelikult ei ole.

👉 Lohesurf ei ole ainult “tõmba lohe üles ja sõida”
👉 see on ohutus, tuule mõistmine ja kontroll

Ilma juhendamiseta:

• riskid vigastustega
• õpid valed harjumused
• areng on aeglane

👉 Õige lahendus:
alusta professionaalse koolitusega

👉 Vaata koolitusi:
https://surfmaster.ee/surfikoolitus/

2. Tuult ei mõisteta

Tuul on lohesurfi alus.

Algajad teevad tihti:

• lähevad vette vale tuulega
• ei saa aru tuulesuundadest
• ei hinda tugevust õigesti

👉 Tulemus:

• kontroll kaob
• ohtlikud olukorrad

👉 Koolitusel õpid:

• tuule “lugemist”
• ohutuid tingimusi
• millal minna ja millal mitte

3. Liiga kiirelt edasi liikumine

Algajad tahavad kiiresti “sõitma hakata”.

Aga kui baas ei ole paigas:

• lohe kontroll puudub
• tasakaal ei püsi
• frustratsioon kasvab

👉 Lohesurf on nagu vundament:
kui see on tugev, tuleb kõik muu kiiresti

👉 Õige lähenemine:

• võta aega
• harjuta lohe kontrolli
• usalda protsessi

4. Vale varustus

Mis on pildil valesti?  😀

 

Paljud tahavad kohe varustust osta.

👉 probleem:

• ei tea, mis sobib
• ostavad liiga suure/vale lohe
• kulutavad raha valesti

👉 Soovitus:

• ära osta enne koolitust
• testi erinevaid variante

👉 Kvaliteetne varustus Reedin Baltics:
https://reedinbaltics.com/

5. Kardetakse liiga palju (või liiga vähe)

See on huvitav viga.

👉 mõned kardavad liiga palju
→ ei julge proovida

👉 teised kardavad liiga vähe
→ lähevad riskidesse

👉 Mõlemad pidurdavad arengut

Õige koht on nende vahel:
👉 teadlik julgus

Ja see tuleb:

• juhendamisest
• kogemusest
• turvalisest keskkonnast

Kuidas õppida kiiremini ja turvalisemalt?

Kõige lihtsam vastus:
👉 ära õpi üksi

Surfmasteri lohesurfi koolitus Hiiumaal annab sulle:

• selge struktuuri
• turvalise keskkonna
• kogenud juhendajad
• kiirema arengu

👉 Broneeri siit:
https://surfmaster.ee/surfikoolitus/

Miks Hiiumaa või Tallinna parimad rannad?

Hiiumaa on üks parimaid kohti Eestis alustamiseks:

• madalad rannad
• vähem rahvast
• stabiilsemad tingimused
• rohkem ruumi õppimiseks

👉 Vaata rohkem:
https://surfmaster.ee

Kokkuvõte

Lohesurf ei ole raske.

👉 valesti alustamine on raske

Kui väldid neid 5 viga:

• õpid kiiremini
• tunned end turvalisemalt
• naudid rohkem

Ja võib-olla kõige olulisem:
👉 sa ei anna alla enne, kui päriselt käima läheb

👉 Alusta õigesti – broneeri lohesurfi koolitus juba täna
https://surfmaster.ee/surfikoolitus/

Kohtume lainel 
Surfmaster

Autor: Risto Kõrgemägi

Tahad õppida lohesurfi Hiiumaal? Vaata, kuidas alustada, mida oodata ja broneeri oma esimene lohesurfi koolitus Surfmasteriga.

Miks valida lohesurf?

Lohesurf ei ole lihtsalt spordiala. See on kogemus, mis ühendab tuule, vee ja sinu enda liikumise. See on hetk, kus sa oled täielikult kohal – ei mõtle tööle ega kohustustele, vaid keskendud ainult sellele, mis toimub siin ja praegu.

Paljud arvavad, et lohesurf on keeruline või ainult edasijõudnutele. Tegelikult saab alustada igaüks, kui sul on õige juhendamine ja turvaline keskkond.

Kuidas alustada lohesurfiga?

Kõige lihtsam ja turvalisem viis on alustada professionaalse koolitusega.

Surfmasteri lohesurfi koolitus Hiiumaal on üles ehitatud nii, et:

• alustad täiesti nullist
• õpid samm-sammult
• saad kogu vajaliku varustuse
• oled kogu aeg juhendaja käe all

Koolitus sisaldab:

• tuule ja ohutuse aluseid
• lohe juhtimist maal
• esimesi samme vees
• keha ja laua kontrolli

👉 Vaata ja broneeri koolitus:
https://surfmaster.ee/surfikoolitus/

Miks õppida lohesurfi Hiiumaal?

Hiiumaa on üks parimaid kohti Eestis lohesurfi õppimiseks.

👉 madalad rannad ja turvalised tingimused
👉 vähem rahvast kui mandril
👉 puhas loodus ja vaba ruum
👉 ideaalne tuulesuund algajatele

Lisaks asub koolitus Ranna Surfikülas, kus on olemas kõik, mida vajad:

• varustus
• juhendajad
• majutus
• chill surfivibe

Vaata lähemalt:
https://surfmaster.ee

Mida sa tegelikult saad?

Lohesurfi õppimine ei ole ainult oskus.

Sa saad:

• enesekindluse
• uue kogemuse
• adrenaliini ja vabaduse tunde
• hetked, mis jäävad meelde

Ja võib-olla kõige olulisem –
sa saad aru, et suudad rohkem, kui arvasid

Varustus – kust osta?

Kui oled lohesurfi proovinud ja tunned, et see kõnetab sind, tekib järgmine küsimus: kust saada varustus?

👉 Soovitame kvaliteetset ja usaldusväärset varustust Reedin lohesurfi brändi, kes on meie koostööpartner ja kelle varustusega koolitusi läbi viime:
https://reedinbaltics.com/

Sealt leiad:

• lohed ja lauad
• trapetsid
• kalipsod
• kogu vajaliku varustuse nii algajale kui edasijõudnule

💡 Soovitus:
ära osta varustust enne, kui oled koolituse läbinud – nii tead täpselt, mis sulle sobib

Kellele see sobib?

👉 täiesti algajale
👉 aktiivsele inimesele
👉 seikluste otsijale
👉 kõigile, kes tahavad midagi uut proovida

Sa ei pea olema sportlane.
Sa ei pea “oskama”.

👉 Sa lihtsalt pead alustama.

Broneeri oma esimene kogemus

Kõige raskem samm on esimene.
Pärast seda tuleb kõik juba loomulikult.

👉 Broneeri lohesurfi koolitus:
https://surfmaster.ee/surfikoolitus/

Lohesurf ei ole ainult sport.
See on tunne.

👉 vabadus
👉 kohalolu
👉 elu

Ja võib-olla just see ongi põhjus, miks inimesed selle juurde tagasi tulevad.

Kohtume lainel 
Surfmaster

Autor: Risto Kõrgemägi

Otsid ideid firma suvepäevadeks 2026 Eestis? Avasta aktiivsed, looduslähedased ja meeskonda ühendavad suvepäevade ideed Surfmasteriga Hiiumaal ja üle Eesti.

Parimad ideed firma suvepäevadeks 2026 Eestis

 

Firma suvepäevad on palju enamat kui üks vaba päev kontorist eemal. Hästi korraldatud suvepäevad annavad tiimile võimaluse päriselt kohtuda, koos naerda, uusi külgi avastada ja argirütmist välja astuda. Aastal 2026 otsivad ettevõtted üha enam elamusi, mis ühendavad aktiivse tegevuse, looduse, mugava korralduse ja sisuka koosolemise. Just selline suund teeb suvepäevadest mitte lihtsalt ürituse, vaid investeeringu meeskonna energiasse, motivatsiooni ja koostöösse.

Eestis on suvepäevade korraldamiseks palju võimalusi, kuid kõige paremini jäävad meelde need paigad, kus keskkond ise loob erilise tunde. Mereäärne loodus, värske õhk, vaba olemine ja tegevused, mida igapäevaselt ei proovita, aitavad inimestel kiiremini avaneda. Kui kontoris võib suhtlus jääda sageli tööülesannete ja tähtaegade ümber keerlema, siis rannas, vee peal või lõkke ääres muutuvad vestlused loomulikumaks ja inimesed näevad üksteist uue nurga alt.

 

Üks parimaid ideid firma suvepäevadeks 2026 Eestis on korraldada aktiivne rannapäev. See ei pea tähendama sportlikku võistlust kõige tugevamatele. Vastupidi, hästi planeeritud aktiivne päev pakub tegevusi erineva julguse, füüsilise vormi ja huvidega inimestele. Aerusurf ehk SUP sobib suurepäraselt nii algajatele kui ka neile, kes soovivad lihtsalt rahulikult vee peal liikuda. Tiivasurf, lohesurfi tutvustus või surfikoolitus lisavad päevale seikluslikku energiat, kuid professionaalsete juhendajate abil jääb kogemus turvaliseks ja jõukohaseks.

Kui soovid, et suvepäevad oleksid erilisemad kui tavaline piknik või seminaripäev, tasub programmi lisada veespordi elamus. Surfmasteri surfikool annab võimaluse proovida midagi uut ja teha seda juhendatult. Just uue oskuse õppimine loob tiimis erilise ühise tunde. Kui inimene seisab esimest korda SUP-laual, proovib õppelohe juhtimist või astub kalipsos vette, tekib olukord, kus ametinimetused kaovad ja alles jääb ehe ühine kogemus. Sellised hetked jäävad meelde palju paremini kui tavapärane koosolekuruumi motivatsioonikõne.

👉 Vaata lähemalt:
https://surfmaster.ee/firma-suvepaevad/

 

 

Teine tugev idee on korraldada suvepäevad looduslähedases keskkonnas koos ööbimisega. Ühepäevane üritus on tore, kuid ööbimisega suvepäevad annavad tiimile rohkem aega päriselt välja lülituda. Päeval saab olla aktiivne, õhtul nautida sauna, head toitu, lõket ja rahulikku olemist. Hommikul ärgates ei kiirusta keegi kohe tagasi linna, vaid tekib tunne, et ettevõte on loonud oma inimestele päris puhkuse, mitte lihtsalt lühikese programmi.

Ranna Surfiküla Hiiumaal on selleks eriti hea paik, sest seal saab ühendada mereäärse asukoha, aktiivsed tegevused, sauna, toitlustuse ja mugava majutuse. Glamping-telgid, surfibuss, majutus majas, karavani koht või oma telgiga tulemise võimalus loovad vaba ja seiklusliku õhkkonna. Selline keskkond sobib hästi nii väiksemale kollektiivile kui ka tiimile, kes tahab korraks argiruumist täielikult välja tulla.

👉 Vaata majutust:
https://rannasurfikula.ee/glampimine/

Kolmas hea idee firma suvepäevadeks on ehitada päev üles meeskonnamängude ja ühiste väljakutsete ümber. Kõik tegevused ei pea olema vees. Pallimängud, discgolf, orienteerumine, rannaniidu mängud, loovad tiimiülesanded ja ühised võistlused annavad võimaluse kaasata ka neid, kes ei soovi kohe surfilauda haarata. Oluline on, et tegevused ei muutuks liigselt pingeliseks. Parimad meeskonnamängud on need, kus inimesed naeravad, toetavad üksteist ja tunnevad, et võitmisest tähtsam on koos tegemine.

Suvepäevade programmi võib lisada ka rahulikumaid ja taastavaid tegevusi. Aastal 2026 hinnatakse töökultuuris järjest rohkem tasakaalu, vaimset heaolu ja teadlikku puhkust. Seetõttu sobivad firma suvepäevadele hästi jooga, hingamisharjutused, rahulik SUP-matk, loodusmatk või päikeseloojangu hetk mere ääres. Selline programm sobib eriti hästi tiimidele, kus inimesed on aasta jooksul palju pingutanud ja vajavad lisaks lõbusale seiklusele ka päris taastumist.

 

Väga hea suvepäevade idee on ka ühendada firmaüritus väikese laagri või retriidi formaadiga. See tähendab, et päev ei koosne ainult juhuslikest tegevustest, vaid sellel on läbiv teema. Näiteks võib korraldada “tiimi energia päeva”, kus hommik algab kerge liikumisega, päev jätkub surfitegevuste ja tiimimängudega ning õhtu lõpeb sauna, lõkke ja ühise tänuringiga. Samamoodi võib luua “seikluse ja rahu” kontseptsiooni, kus aktiivsemad tegevused vahelduvad loodusmatka, jooga või vaikse mereäärse õhtuga. Inspiratsiooni saab võtta ka Surfmasteri laagritest, kus seiklus, õppimine, loodus ja kogukonnatunne on üheks tervikuks seotud.

Kui ettevõttel on töötajaid üle Eesti või tiim ei saa Hiiumaale tulla, võib surfielamuse tuua ka valitud asukohta. See on hea lahendus firmadele, kes soovivad suvepäevi korraldada mõne järve, jõe, mereäärse puhkekoha või muu veekogu juures. Aerusurfi koolitus, SUP-matk, tiimivõistlused vee peal või lohesurfi tutvustus annavad üritusele erilise fookuse ka siis, kui suvepäevad toimuvad väljaspool surfiküla. Peamine on valida tegevused, mis sobivad osalejate tasemega ja mida viivad läbi kogenud instruktorid.

Suvepäevade planeerimisel tasub mõelda ka sellele, millist tunnet soovitakse inimestele pakkuda. Kas eesmärk on tänada töötajaid, tugevdada koostööd, tähistada head aastat või lihtsalt anda inimestele võimalus puhata ja nautida Eesti suve? Kui eesmärk on selge, on lihtsam valida õige asukoht, tegevused ja programm. Parim tunne tekib siis, kui osaleja kogeb, et tema peale on mõeldud.

Üks oluline osa õnnestunud suvepäevadest on toit. Pärast aktiivset päeva maitseb lihtne ja hea toit eriti hästi. Ühine grill, hommikukohv looduses või õhtusöök pärast sauna loovad hetki, kus inimesed saavad rahulikult rääkida ja päeva muljeid jagada.

Firma suvepäevad 2026 Eestis võiksid olla elamus, kus on olemas tasakaal aktiivsuse, puhkuse ja ühise aja vahel. Kui sinna lisada meri, surf, loodus, saun ja mõnus seltskond, tekib midagi, mida ei saa kunstlikult luua.

👉 tunne, et tiim on päriselt koos

👉 Küsi pakkumist ja loome teie tiimile suvepäevad, mis jäävad meelde

https://surfmaster.ee/firma-suvepaevad/

Autor: Risto Kõrgemägi

Inimesed ei tule meie juurde surfama.

Kui keegi küsib, millega Surfmaster tegeleb, siis kõige lihtsam vastus on alati olnud üsna sirgjooneline. Me õpetame surfamist, korraldame laagreid, pakume elamusi ja loome üritusi. See on loogiline vastus, arusaadav ja piisav, kui vaadata asja pealispinnalt.

Aga mida rohkem ma sellele küsimusele päriselt peale vaatan, seda vähem tundub see vastus mulle aus. Mitte sellepärast, et see oleks vale, vaid sellepärast, et see ei lähe piisavalt sügavale. See ei kirjelda seda, miks inimesed tegelikult siia tulevad.

Sest inimesed ei tule Hiiumaale selleks, et lihtsalt surfata. Nad ei tule Ranna Surfikülla selleks, et linnukest kirja saada või midagi “ära teha”. Nad tulevad millegi muu pärast. Midagi, mida nad ise ei pruugi lõpuni sõnastada, aga mida nad tunnevad ja see loeb.

Ja see tunne on tänapäeva maailmas muutunud haruldaseks.

Me elame ajas, kus kõik on kättesaadav. Informatsioon, meelelahutus, võimalused. Meil on rohkem valikuid kui kunagi varem, aga samal ajal on inimestel üha raskem otsustada, mida nad päriselt vajavad. Päevad täituvad ekraanide, teadete, kohustuste ja pideva müraga. Mõte ei saa puhata, keha ei saa liikuda loomulikult ja kontakt iseendaga muutub järjest õhemaks.

Ja siis tuleb suvi ajeeeee 😉

Teoorias aeg, kus peaks puhkama, taastuma, olema rohkem kohal. Aga väga tihti juhtub vastupidine. Suvi muutub projektiks. Plaaniks. Nimekirjaks, mida tuleb täita. Käid ära, näed ära, teed ära. Ja kui see kõik läbi saab, jääb sisse tunne, et midagi olulist jäi ikkagi puudu.

See “midagi” ongi see, mille pärast inimesed tegelikult tulevad meie juurde.

Nad ei otsi tegevust. Nad otsivad päris tunnet.

Vanem, kes saadab lapse laagrisse, ei osta surfikoolitust. Ta otsib kohta, kus laps saab päriselt liikuda, olla õues, kogeda, eksida ja õppida ilma hinnanguta. Kohta, kus laps tuleb tagasi sirgema selja ja rahulikuma pilguga. Kohta, kus ta leiab sõpru ja kogeb midagi, mida ei saa telefonist.

Täiskasvanu, kes tuleb retriidile, ei otsi joogat ega hingamisharjutusi kui tegevust. Ta otsib võimalust korraks peatuda. Võimalust hingata nii, et see jõuab kohale. Võimalust kuulda ennast ilma välise mürata. Panna ennast proovile. Tunda tundmusi läbi ihu ja avada rohkem süda.

Ettevõte, kes tuleb suvepäevadele, ei osta programmi. Ta otsib hetki, kus inimesed päriselt kohtuvad. Mitte rollides, vaid inimestena. Hetki, kus naer ei ole sunnitud ja vestlus ei ole formaalne.

Ja kohalik hiidlane, kes tuleb üritusele, ei tule sellepärast, et “midagi toimub”. Ta tuleb sellepärast, et ta tahab kuuluda. Ta tahab tunda, et siin on elu. Et siin on koht, kuhu võib tulla alati ja kus olla, kus teda oodatakse päriselt.

Kui see kõik kokku panna, siis hakkab pilt selginema.

Me ei müü surfamist ei ei ei kindlasti mitte…

Me loome keskkonna, kus inimene saab muutuda, kui ta soovib.

See muutus ei ole suur ja dramaatiline. See ei ole midagi, mida saab mõõta Excelis või panna numbrisse. See on vaikne, aga väga selge. See on hetk, kus inimene märkab, et ta hingab sügavamalt. Et ta ei mõtle nii palju. Et tal on kergem olla.

Surf on siin huvitav nähtus. See on nagu värav, kus kohast läbi minna.

Kui sa oled vees, siis sa ei saa olla mujal. Sa ei saa mõelda eilsele ega planeerida homset. Sa pead olema siin. Iga liigutus, iga laine, iga tasakaalu muutus nõuab kohalolu. Ja kui see kohalolu tekib, siis juhtub midagi.

Sa ei tunne enam ainult vett. Sa tunned ennast selles hetkes.

Ja see on see, mida inimesed mäletavad. Mitte seda, mitu korda nad püsti said või kui hästi neil välja tuli, vaid seda tunnet, et nad olid korraks päriselt kohal.

See ongi see, mida tänapäeva inimene vajab rohkem kui kunagi varem.

Mitte rohkem infot.
Mitte rohkem tegevusi.
Mitte rohkem valikuid.

Vaid vähem müra ja rohkem tunnet.

Kui vaadata sügavamalt, siis enamus inimesi otsib suvel väga lihtsaid asju. Nad tahavad puhata nii, et pea puhkab ka. Nad tahavad kogeda midagi, mis ei ole kunstlik. Nad tahavad kohtuda inimestega päriselt, mitte läbi rollide. Nad tahavad tunda, et elu ei ole ainult kohustused ja tempo, vaid ka kergus ja kohalolu.

Ja siin tekibki koht, kus Surfmaster ja Ranna Surfiküla saavad olla midagi enamat kui teenusepakkujad.

See saab olla koht, kus inimesed tulevad tagasi iseenda juurde.

Koht, kus ei pea midagi tõestama. Kus ei pea olema parem, kiirem või targem. Kus piisab sellest, et sa oled kohal.

See ei tähenda, et probleemid kaovad. Elu jääb samaks. Aga inimese suhe sellesse muutub. Kui sa oled korraks kogenud, mis tunne on olla päriselt kohal, siis sa ei saa seda enam päriselt unustada.

Sa hakkad seda otsima.

Ja mida rohkem sa seda koged, seda rohkem hakkab see muutma kõike muud. Kuidas sa töötad, kuidas sa suhtled, kuidas sa elad.

Võib-olla see ongi kõige olulisem taipamine.

Küsimus ei ole selles, kui hästi sa surfad.

Küsimus on selles, kui hästi sa elad.

Ja kui üks koht, üks kogemus või üks nädalavahetus aitab sul sellele kasvõi natuke lähemale jõuda, siis see on väärt rohkem kui ükskõik milline tegevus eraldi.

Võib-olla sellepärast inimesed tulevadki.

Mitte surfama.

Vaid tundma, et nad on jälle elus.

Kohtumiseni!

Autor: Risto Kõrgemägi

Ma olen surfanud alates 2005. aastast ja teen seda edasi, kuniks tervis lubab. Ma ei ole kunagi pidanud seda endale pikalt seletama, miks ma seda teen. See on lihtsalt osa minust. Midagi, mis tõmbab mind alati tagasi vee äärde, ükskõik kui palju sellega tegeleda saan. Midagi, mis ei küsi põhjendust, vaid lihtsalt on.

Hiljuti sattus minu kätte raamat „Tulevargil“https://pood.aripaev.ee/raamatud-tulevargil. See jõudis minuni tänu minu elukaaslasele, kes selle raamatukogust laenutas. Ja ma pean ausalt ütlema, et mul on väga hea meel, et see raamat minuni jõudis, mida ma olin aastaid ostinud ja tundnud, aga mitte päriselt mõistnud.

Voogseisund ei ole minu jaoks uus teema. Ma olen seda kogenud. Korduvalt, palju kordi. Aga ma ei ole sellele kunagi nii teadlikult lähenenud ja seda mõistnud. Ma ei ole küsinud endalt, millal see tekib, miks see tekib ja kuidas sinna tagasi minna. Ma ei ole mõelnud, kuidas seal püsida või kuidas seda seisundit teadlikult luua ja esile kutsuda.

Aga ühte ma tean kindlalt. Iga kord, kui ma lähen surfama ja olen vees, tekib see võimalus. Võimalus minna sinna seisundisse, kus kõik muutub. Mitte alati. Mitte igal päeval. Aga kui tingimused on õiged, kui keha ja meel on valmis, siis see juhtub. Ja kui see juhtub, siis ma olen seal ja naudin ekstaasi.

Mis tunne see on. Seda on raske kirjeldada nii, et see päriselt kohale jõuaks. See on tunne, kus sa sulandud üheks vee, õhu ja taevaga. Sa ei ole enam eraldatud. Sa ei ole enam vaatleja. Sa oled osa sellest kõigest. Müra sinu peas kaob. Mõtted vaibuvad. See pidev sisemine dialoog, mis tavaliselt taustal jookseb, lihtsalt kaob ära.

Sa oled täielikult kohal. Mitte korraks, vaid pikemalt. Ja samal ajal ei ole sa passiivne. Vastupidi. Sinu tähelepanu on teravam kui kunagi varem. Sinu keha reageerib kiiremini. Sinu tunnetus on täpsem. Surfamine nõuab seda. Iga laine, iga liigutus, iga tasakaalu muutus nõuab kohalolu. Ja selles seisundis tuleb see loomulikult.

Raamat räägib sellest kui voogseisundist. Seisundist, kus inimese aju töötab optimaalselt. Mitte lihtsalt hästi, vaid parimal võimalikul viisil. Seal, kus sooritus tõuseb, kus loovus avaneb, kus õppimine kiireneb. Seal, kus inimene jõuab oma tegeliku potentsiaalini lähemale. See ongi see, mida ME PÄRISELT SOOVIME.

Autorid toovad näiteid sportlastest, sõduritest, ettevõtjatest, teadlastest. Inimestest, kes kõik ühel või teisel viisil on selle seisundi enda jaoks lahti muukinud. Mõni läbi teadliku praktika, mõni läbi kogemuste, mõni läbi juhuse. Aga joon on sama. Nad kõik on kogenud, et suurimad läbimurded ei tule lihtsalt rohkem pingutamisest, vaid õigesse seisundisse jõudmisest. Jõuga ei tee siin midagi kahjuks.

Kui ma sellele tagasi vaatan, siis saan aru, et mina olen selle leidnud läbi liikumise ja läbi vee. Läbi surfamise. Mitte teadlikult, vaid kogemuse kaudu. Ja nüüd, seda raamatut lugedes, hakkan ma alles aru saama, kui suur väärtus sellel tegelikult on.

Miks see oluline on. Miks üldse neid seisundeid otsida. Vastus ei ole keeruline. Sest see muudab kõike. Kui sa suudad olla kohal selles, mida sa teed, siis muutub selle tegevuse kvaliteet. Muutub see, kuidas sa seda koged. Ja lõpuks muutub see, kuidas sa elad. Sa muudad oma elu ja mitte natuke, vaid väga palju.

Enam ei ole sa pidevalt minevikus või tulevikus. Sa ei keri läbi vanu olukordi ega muretse selle pärast, mis võib juhtuda. Sa oled siin, sa oled olevikus. Ja see on koht, kus elu tegelikult toimub.

See ei tähenda, et probleemid kaovad. Need ei kao. Elu jääb eluks. Tulevad olukorrad, mis vajavad lahendamist, otsused, mis tuleb teha, väljakutsed, mis tuleb vastu võtta. Aga midagi muutub sinu sees, ma nimetan seda murdumiseks. Selleks, et muutuks midagi, pead sa vähemalt korraks murduma. Ma nimetan seda EGO maha surrumiseks (lahustumiseks). 

Ma olen oma elus pidanud läbi elama füüsilisi traumasid. Ja nende järel on tulnud ka vaimselt rasked perioodid läbi kogeda. Hetked, mis on mind viinud madalasse kohta. Hetked, kus tundub, et edasi ei saa. Ja just sealt on tulnud vajadus midagi muuta. Mitte väljast, vaid seesmiselt muutuda. 

Ma olen hakanud looma süsteemi. Midagi, mis aitab mul ennast hoida. Midagi, mis aitab mul tagasi tulla. See süsteem ei ole veel täiuslik, kuid ma liigun õiges suunas. See ei tööta alati. Aga see töötab piisavalt, et näha muutust. Muutused on olnud väga suured. Mõned näiteks, keskendumine ja töö effektiivsus 300% tõus. Loominguline avardumine, suhete paranemine, tervise paranemine. 

See nõuab kannatlikkust. See nõuab järjepidevust. See nõuab igapäevast praktikat. Aga kui see rütm tekib, siis hakkab midagi juhtuma. Elu ei muutu kergemaks selles mõttes, et väljakutsed kaoksid. Aga see muutub kergemaks selles mõttes, et sa ei kanna enam kõike nii raskelt, seda raket kotti pole enam selja.

Kui pinge tekib, siis ma ei lähe sellega kohe kaasa. Peatsun korraks, analüüsin, siis hingan 3 x sisse ja välja. Ma võtan hetke. Ma küsin endalt, mis on järgmine samm, kuidas lahendada. Ja kui vastus ei tule kohe, siis ma lasen sellel olla. Ma usaldan, et see vastus tuleb. Ja enamasti tulebki mõne päeva möödudes. Ma ei hoia sellest tundest kinni, kogen selle läbi ja lasen sellel minna, lahustan. KÕIK LÄINUD.

Raamat räägib sellest, et tulevik kuulub neile, kes oskavad oma seisundit juhtida. Mitte ainult oma aega või tegevusi, vaid oma sisemist seisundit. See on oskus, mida saab õppida. See ei ole ainult väheste privileeg. Kõik on selleks suutelised, see ei ole liiga raske- uskuge mind.

Ma tunnen, et ma olen sellel teel. Mitte kohal, vaid teel. Ja võib-olla see ongi kõige olulisem. Mitte see, et jõuda kuhugi lõppu, vaid see, et liikuda. Olla protsessis, see on juba väga nauditav kogemus.

Ja selle kõige juures on üks asi, mis jääb sinuga. Võimalus teha neid asju, mis panevad silma särama. Minu jaoks on see kindlasti surf ja palju muud. See on koht, kus ma olen seda seisundit kõige selgemalt kogenud. See on koht, kuhu ma alati tagasi lähen, kui selleks tekib võimalus. Nüüd suudan teha seda ka ilma merele minemata 😉

Aga tegelikult ei ole asi ainult surfamises. Asi on selles, mida see mulle õpetab. Kuidas olla kohal. Kuidas olla ühenduses. Kuidas lasta lahti.

Ja võib-olla lõpuks ongi see kõige olulisem. Mitte see, kui hästi sa surfad, vaid see, kui hästi sa elad.

Mida sina arvad sellest mõttest? Võid julgelt mulle kirjutada ja anda tagasisidet, kui see teema sind kõnetab. Omalt poolt saan sulle jagada oma kogemusi. Kirjuta julgelt info@surfmaster.ee

Kohtume lainel. 

Raamatu kohta leiad ING infot https://www.stevenkotler.com/stealing-fire

Autor: Risto Kõrgemägi

Üks kogemus, mis algab hetkest, kui sa kohale jõuad

 

Sa jõuad Hiiumaale.

Praamilt maha sõites ei juhtu midagi suurt.
Ei ole ilutulestikku. Ei ole müra.

Aga midagi muutub.

Tempo.
Mõtted.
Hingamine.

Sa ei ole seda plaaninud, aga sa hakkad aeglasemalt liikuma.

Ja siis tekib küsimus, mida enamik inimesi siia tulles küsib:
mida teha suvel Hiiumaal?

Hommik, mis ei alga kiirustamisega

Sa ärkad ilma äratuskellata.

Valgus tuleb sisse.
Meri on vaikne.

Sa võid minna jalutama.
Või lihtsalt istuda ja olla.

Aga mingi hetk tekib tunne, et tahaks liikuda.

Mitte kohustusest.
Vaid tahtest.

👉 Aerusurf on üks lihtsamaid viise alustada.
Sa lähed vette, alguses ettevaatlikult, ja mõne minuti pärast liigud juba ise.

See ei ole lihtsalt tegevus.
See on hetk, kus keha ja meel jõuavad samasse kohta.

Päev, kus sa proovid midagi uut

 

Hiiumaal on lihtne teha asju, mida sa muidu edasi lükkad.

Sa oled mõelnud:
“Kunagi võiks proovida…”

Siin muutub see “kunagi” tänaseks.

👉 Lohesurf
👉 Tiivasurf
👉 Veelauasõit paadi taga
👉 Mega SUP sõit sõpradega

Alguses tundub keeruline.
Siis tuleb esimene õnnestumine.

Ja see tunne jääb.

👉 Vaata surfitegevuste ja laagrite kohta lähemalt:
https://surfmaster.ee/surfilaager/

Aeg, mida ei saa tagasi kerida

Hiiumaa ei ole ainult tegevused.

See on see, mis juhtub nende vahel.

 

Sa mängid.
Naerad.
Oled kohal.

Telefon jääb taskusse.
Aeg ei jookse.

Ja mingil hetkel saad aru, et see ongi see, mida sa tegelikult otsisid.

🔥 Õhtu, mis paneb päeva paika

Päike hakkab loojuma.

Keegi läheb sauna.
Keegi paneb lõkke põlema.

Sa istud maha.

Ja ei tee midagi.

 

Sa lihtsalt oled.

Ja võib-olla esimest korda üle pika aja ei ole sul tunnet, et peaksid midagi tegema.

Kui tahad rohkem kui lihtsalt puhkus

Hiiumaa annab sulle kaks võimalust.

👉 Sa võid lihtsalt olla turist
👉 Või sa võid kogeda midagi, mis päriselt jääb

Surfmaster loob keskkonna, kus:

• saad õppida uusi oskusi
• saad liikuda ja areneda
• saad olla osa kogukonnast

See ei ole ainult tegevus.
See on kogemus.

👉 Vaata rohkem võimalusi siit:
https://surfmaster.ee/surfilaager/

Kokkuvõte

Mida teha suvel Hiiumaal?

Vastus ei ole nimekiri.

See on tunne.

👉 liigu
👉 proovi
👉 ole
👉 naudi

Ja kõige olulisem…

👉 ole päriselt kohal

Kohtume lainel 
Surfmaster

Autor: Risto Kõrgemägi